Suhkur ja tärklis hobusesöödas: mida need etiketil näitavad?

Kui vaatame lisandsööda koti tagakülge, leiame sealt pika analüütiliste näitajate nimekirja. Kaks kõige rohkem küsimusi tekitavat rida on tavaliselt suhkur ja tärklis.

Mõlemad on hobuse organismi jaoks kiiremini kasutatavad süsivesikud ehk kütus. Vaatame lähemalt, mida need numbrid etiketil tegelikult räägivad ja miks tasub neid vaadata koos.

Mida tähendab suhkur etiketil?

Suhkur on taimedes looduslikult esinev lihtne süsivesik, mis on hobuse organismi jaoks üks kõige otsesemaid energiaallikaid.

Kui etiketil on kirjas näiteks:

• Suhkur: 7,8%

See tähendab lihtsat matemaatikat: ühes kilogrammis söödas on umbes 78 grammi suhkrut.

Suhkur ei ole söödas midagi tehislikku ega hobusele võõrast. Hobune saab suhkrut iga päev ka oma põhisöödast – värskest karjamaarohust ja heinast. Küsimus on alati koguses ja selles, millisele hobusele me lisandsööta valime.

Mida tähendab tärklis etiketil?

Tärklis on samuti süsivesik ja energiaallikas, mida leidub rohkem just teraviljades, näiteks odras, kaeras ja maisis. Hobuse organism lõhustab tärklise seedimise käigus glükoosiks, mida lihased saavad tööks kasutada.

Kui etiketil on kirjas:

• Tärklis: 7,1%

See tähendab, et ühes kilogrammis söödas on umbes 71 grammi tärklist.

Kuna tärklis lagundatakse organismis lõpuks glükoosiks, vaadatakse suhkru ja tärklise sisaldust söötade hindamisel sageli koos.

Miks liidetakse suhkur ja tärklis kokku?

Söödatööstuses ja laborianalüüsides nimetatakse mittestruktuursete süsivesikute sisaldust sageli lühendiga NSC ehk Non-Structural Carbohydrates. Lihtsustatud võrdluses kasutatakse selle hindamiseks sageli suhkru ja tärklise summat, kuigi täpne NSC arvutus võib sõltuda kasutatud laborimeetodist ja sisaldada ka teisi kiiresti omastatavaid süsivesikuid.

Selle näite puhul:

• Suhkur: 7,8% ehk 78 g/kg
• Tärklis: 7,1% ehk 71 g/kg
• Kokku: 14,9% ehk 149 grammi ühe kilogrammi sööda kohta

Miks see oluline on? Hobuse peensoole võime tärklist seedida on piiratud. Kui ühe söögikorraga saadakse liiga palju tärklist, võib osa sellest jääda peensooles seedimata ja liikuda edasi jämesoolde. Seal võib see häirida soolestiku mikrofloorat, suurendada happelisust ning tõsta seedehäirete, koolikute ja laminiidiga seotud probleemide riski.

Suhkru ja tärklise summa ei näita kogu sööda energiasisaldust. Sööda üldist energiahulka väljendatakse tavaliselt megadžaulides ehk MJ-des. Suhkru ja tärklise näitajad aitavad mõista eelkõige seda, kui suur osa söödast koosneb kiiremini seeditavatest süsivesikutest.

Kas madal suhkru- ja tärklisesisaldus on alati parem?

Ei ole. Sobiv tase sõltub hobuse koormusest, tervisest, kehakaalust ja individuaalsest ainevahetusest.

• Terved sporthobused, kes teevad intensiivset tööd, võivad vajada lihaste energiavarude ehk glükogeeni taastamiseks teatud koguses tärklist ja suhkrut. Nende organism kasutab seda energiat treeningul.
• Ülekaaluliste, ainevahetushäiretega või laminiidiriskiga hobuste puhul tuleb suhkru ja tärklise kogust ratsioonis hoolikamalt jälgida. Siia kuuluvad näiteks EMS-i ehk hobuste metaboolse sündroomi või PPID-ga hobused.
• Kergesti erutuvate hobuste puhul võib väiksema suhkru- ja tärklisesisaldusega sööt mõnikord aidata hoida energia ühtlasemana, kuid hobuse käitumist mõjutavad lisaks söödale ka treening, pidamistingimused, tervis ja temperament.

Madala suhkru- ja tärklisesisalduse puhul kasutatakse sageli orientiirina taset alla 10–12%, kuid seda piiri ei saa võtta universaalse reeglina. Arvestada tuleb kogu päevase ratsiooniga, eriti heina ja karjamaarohu suhkrusisaldusega.

Kokkuvõtteks

Suhkru ja tärklise numbrid etiketil ei tee ühtegi lisandsööta automaatselt heaks ega halvaks. Need on abilised, mis aitavad hobuseomanikul mõista, millist tüüpi energiat ta hobuse künasse paneb.

Seega ei ole küsimus ainult selles, kas söödas on suhkrut ja tärklist, vaid hoopis: „Kui palju neid on ja kas see kogus sobib minu hobuse koormuse, tervise ja kogu ülejäänud ratsiooniga?”

Sõbralik märkus: see postitus on mõeldud lihtsaks spikriks söödaetiketi lugemisel, mitte valmis söötmisplaaniks. Suhkur ja tärklis on ainult kaks näitajat suurest pildist. Täpne söödavalik sõltub alati hobuse koormusest, tervisest ja eelkõige põhisööda ehk heina või karjamaarohu koostisest. Kui hobune vajab madala suhkrusisaldusega ratsiooni, tasub hinnata kogu päevast söödaratsiooni tervikuna.