fbpx

ENERGIA SÖÖTADES! Energia tihedus=toiteväärtus=kvaliteet.

Ilma korraliku kütuseta auto ei sõida…!

Hobusesöötade energiasisaldus on sööda KVALITEEDINÄITAJA, ja see number peegeldab meile sööda tegelikku TOITEVÄÄRTUST!


 

  • Keha toiduvajadus. Kui toidus puudub hobusele vajalik energia, siis hakkab ta oma keha tagavarasid kasutama!

On 3 loomasööda põhiklassi, milledest hobused saavad energiat genereerida:

  • süsivesikud, 
  • rasvad ja
  • valgud. 

Need on orgaaniliste ühendite liigid, kuna nende struktuurides on kolm peamist elementi: süsinik, hapnik ja vesinik.

Süsivesikud(sv) on hobuse söötades peamiseks energiaallikaks! Jagunevad struktuursed sv (kiudaine) ja mitte-struktuursed sv (tärklis ja suhkur). Tea, et kaks sarnase süsivesikute sisalduse ning brutoenergiaga sööta avaldavad mõju loomaorganismis erinevalt, sest suhkur ja tärklis seeduvad suhteliselt kiiresti/kergesti, aga kiudaine hobuseorganismis täielikult ei seedu.  

Kõrgekvaliteedilised rasvad sisaldavad 2,5korda rohkem energiat, kui sama suur ühik süsivesikuid ja valkusid. Rasva tuleb pidada nn “aeglaseks energiaallikaks” kuna organismil kulub liiga palju aega, et rasvast ATP kätte saada. Võrdluseks, et glükoosist saab hobune energia kaks korda kiiremini kätte. 

Valkusid kasutab loomaorganism samuti energia tootmiseks, kuigi need ei ole väga tõhusad energiaallikad!

  • Rakkude energiavajadus. Oma olemuselt on süsivesikud, rasvad ja valgud väga erinevad, kuid seedimise ja ainevahetuse energeetiline lõppsaadus on ühesugune – adenosiintrifosfaat e ATP – mille erinevus nende energiliste ühendite vahel on nende ATP-de arv, mida igaüks neist genereerib.

ATP on ühend, mis on vajalik lihaste funktsioneerimiseks, kuid tegelikkuses lõdvestab see pärast kokkutõmbumist lihaseid. Pidev töö (nt kõndimine, traavimine või isegi südame tuksumine) nõuab mitut kokkutõmbumis- ja lõdvestamistsüklit ning märkimisväärseid koguseid ATP-sid. Seega, ilma ATP-ta tõmbuvad lihased ainult kokku, kuid ei lõõgastu! Näitena võib tuua surmajärgse koolnukangestuse, mis on tingitud keha võimetusest lihaste lõdvestamiseks ATP-sid toota. Lõpuks hakkavad lihasvalgud lagunema ja katkema, nagu ka koolnukangestuse puhul kestab see ju vaid paar tundi.

ATP on kõikide rakkude energiavarustus, mis sarnaneb auto kütusega. Ilma kütuseta auto ei sõida! Organism vajab pidevalt ATP täiendamist, mida saab tekitada ainult sööda metabolismi kaudu. Seetõttu on minu arust mõttetu sööta intensiivses treeningus hobusele madala energiatihedusega, puhkeperioodi sööta!

Toidus sisalduva energia mõõtmine. Toidu energiat mõõdetakse laboris kalorimeetria abil, kus söödaproovid pannakse põlema ja mõõdetakse veetemperatuuri tõusu. See annab hinnangu toidus sisalduva energia kogusele! Kumb põleb intensiivsemalt? Murututt või väärispuu? Loomulikult tihedam, väärispuu! 

Energia ühikuteks on kalorid ja megakalorid. Rahvusvaheline ühik on megadzaul, kus  1Mcal (megakalor) = 4,185 MJ(megadzaul).

  • Energiatihedus(sisaldus) määrab selle, kui palju sööta tuleb looma energiavajaduse rahuldamiseks talle anda! Mõningad söödakomponendid (aga mõjutab ka sööda ebapiisav töötlemine) seeduvad hobuseorganismis halvasti ja need väljutatakse kehast väljaheitega.

Hobusele söödast  r e a a l s e l t  kättesaadav energia kogus ongi seeditav energia, mis jääb alles peale energia kadu väljaheitega väljutamist. Söödakottidele on see kantud nii: Hobuse poolt seeditav energia (DE) = 14,1MJ/kg kohta.

Kui räägime, et kui palju energiat hobune oma toidus vajab, siis kasutame seeditavaid energiaväärtusi. Hobuse seeditav energiavajadus sõltub suuresti ka tema kehamassist. Hobuse igapäevase seeditavate energiavajaduste hindamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:

Seeditav energia (DE) (Megakalorid/päevas) = kehakaal kilogrammides x 0,0333

Lihtsama pidamise (madalad nõuded) ja keerulisema pidamise (kõrged nõuded) nõudmiste hindamiseks korrutage kehakaal vastavalt 0,0303 või 0,0363 võrra. Energiavajadused noortele, kasvavatele, lakteerivatele, rasket tööd tegevatele ja taastootvatele isenditele selles võrrandis kajastust ei leia.

Tänud lugemast ja kaasamõtlemast, Kadri.


Kasutatud kirjandus:

https://ker.com/equinews/measuring-digestible-energy-horse-feeds/ 2018

https://thehorse.com/17966/understanding-energy-content-in-horse-feeds/ 2018